Seinapahtel ehk tasanduskiht on üks levinumaid asbesti sisaldavaid materjale vanemates hoonetes. Seda on laialdaselt kasutatud seinte ja lagede tasandamiseks enne värvimist, tapeetimist või plaatimist. Eriti riskantne on see lihvimisel ja lammutamisel, sest pahtlitolm levib kergesti õhku.
Miks on seinapahtlis asbesti?
Seinapahtlitele lisati asbesti, et parandada nende tugevust, töödeldavust ja kuivamisomadusi. Asbestikiud toimisid pahtlis sarrusena ja takistasid pragunemist. See oli eriti soovitav suurte pindade tasandamisel, kus oli oluline ühtlane ja pragudeta tulemus.
Asbesti sisaldavat pahtlit võib leida eelkõige nõukogudeaegsetes hoonetes ning enne 2005. aastat tehtud remontides. Eriti tõenäoline on see korterelamutes ja ühiskondlikes hoonetes, kus suuri seinapindu tasandati tehases valmistatud pahtlisegudega.
Seinapahtli eriline oht
Seinapahtel on eriti ohtlik asbestiallikas, sest remondi käigus tuleb seda sageli lihvida või maha raiuda. Lihvimisel tekib väga peen tolm, mis levib kiiresti üle kogu ruumi ja ventilatsiooni kaudu ka teistesse ruumidesse. Tolmus olevad asbestikiud on nii väikesed, et neid ei ole palja silmaga näha.
Juba mõni minut lihvimist ilma kaitsemeetmeteta võib põhjustada märkimisväärse kokkupuute asbestiga. Seepärast on eriti oluline selgitada enne lihvimist või lammutamist välja, kas seinapahtel sisaldab asbesti.
Mitu pahtlikihti
Vanades hoonetes on seinu aastakümnete jooksul sageli mitu korda pahteldatud. See tähendab, et seinal võib olla mitu pahtlikihti üksteise peal ja iga kiht võib pärineda erinevast ajast. Üks kiht võib sisaldada asbesti, teine mitte.
Proovi võttes on oluline võtta kaasa kõik pahtlikihid või uurida iga kihti eraldi. Kui võtad proovi ainult pealmisest kihist, jääb selle all olev asbesti sisaldav kiht uurimata. Sügavama kihi uurimine on eriti oluline siis, kui sein lammutatakse või lihvitakse kuni kandva konstruktsioonini.
Proovi võtmine seinapahtlist
Seinapahtlist võetakse proov nii, et seinast eemaldatakse väike tükk pahtlit. Kasuta peitlit või nuga ja eemalda tükk ettevaatlikult. Püüa saada proovi kõik pahtlikihid, mitte ainult pealmine kiht. Piisav proovi suurus on umbes 2–5 sentimeetrit.
Hea koht proovi võtmiseks on näiteks seina alumine serv, toanurk või mõni muu koht, kus väike jälg ei sega. Kui pahtli peal on tapeet või värv, eemalda kõigepealt pinnakiht ja võta proov pahtlist endast.
Kus pahtlit esineb?
Seinapahtlit on kasutatud peaaegu kõigis ruumides: elutubades, magamistubades, köökides, vannitubades ja esikutes. Sageli on pahteldatud ka laepinnad. Asbesti sisaldav pahtel on eriti tõenäoline ruumides, kus seinapinnad on värvimiseks või tapeetimiseks siledaks pahteldatud.
Asbesti sisaldavat pahtlit võib olla ka trepikodade, keldrite ja panipaikade seintel. Praktiliselt võib seda leida igast ruumist, kus seinapindu on töödeldud enne 2005. aastat.
Kuidas edasi?
Kui plaanid vanas hoones seinu lihvida, lammutada või muul viisil töödelda, võta seinapahtlist proov ja saada see laborisse. Nii saad kindlalt teada, kas pahtel sisaldab asbesti, ja saad töötada ohutult. Uurimata jätmine ja lihvimise alustamine ilma teadmata on remondi juures suurim üksik asbestiga kokkupuute risk.
Analüüsi tulemuse põhjal tead, kas saad tavapäraselt edasi minna või vajad asbestitöödele spetsialiseerunud ettevõtte abi. Mõlemal juhul on see teave väärtuslik ja aitab remonti ohutult ning kulutõhusalt planeerida.