Vana maja omanikule on asbest tuttav mure, eriti kui remont muutub päevakajaliseks. Eestis on asbesti sisaldavaid materjale eriti palju nõukogudeaegsetes hoonetes, näiteks eterniitkatused ja -plaadid. Asbest keelati alles 2005. aastal, nii et asbesti võib leida peaaegu kõigist enne 2005. aastat ehitatud või remonditud majadest. Selles artiklis vaatame, mida vana maja omanik peaks teadma ja kontrollima.
Tüüpilised asbestikohad eri aegadel
Asbesti kasutus muutus aastakümnete jooksul. Vanemates majades leidub asbesti eriti torude soojustuses, eterniitplaatides ja küttekollete ümbruses. Hilisematel aastakümnetel lisandusid plaadiliimid, põrandaliimid, linoleumid ja PVC-põrandakatted ning seinapahtlid.
1970. ja 1980. aastate hoonetes leidub asbesti sageli samades kohtades, kuid lisaks ka akustilistes plaatides ja ventilatsioonikanalite soojustuses. Asbesti sisaldavaid tooteid võidi Eestis kasutada kuni 2005. aastani, mil asbest keelati, seega tasub ettevaatlik olla ka 1990. aastate ja 2000. aastate alguse remontidega.
Mida kontrollida enne remonti?
Enne remondi alustamist tasub vana maja omanikul välja selgitada, milliseid materjale lammutustöö puudutab. Kontrolli eriti järgmist: vannitoa plaadiliimid ja vuugisegud, seinapahtlid, põrandakatted ja nende liimid, torude soojustus, katusematerjalid nagu eterniit ning seina- ja laeplaadid. Kõik need võivad sisaldada asbesti.
Hea on alustada maja ehitusaasta väljaselgitamisest ja sellest, kas majas on tehtud remonte enne 2005. aastat. Kui maja on mitu korda remonditud, võib eri aegade materjale olla üksteise peal.
Praktiline lähenemine
Vana maja asbestiuuring ei tähenda, et kõik materjalid tuleks korraga uurida. Kõige praktilisem on uurida neid materjale, mida remont puudutab. Kui plaanid näiteks vannitoa remonti, võta proovid vannitoa materjalidest. Kui vahetatakse põrandat, uuri põrandakatet ja selle liimi.
Selline sihitud lähenemine on enamasti nii kulutõhus kui ka piisav. Ulatuslikum kogu maja asbestikaardistus on vajalik alles siis, kui kogu maja kapitaalselt renoveeritakse või lammutatakse.
Terve materjal või lammutatav materjal
Oluline on mõista, et terve asbesti sisaldav materjal konstruktsiooni sees ei kujuta otsest ohtu. Asbest muutub ohtlikuks alles siis, kui materjal puruneb ja kiud satuvad sissehingatavasse õhku. Seepärast on asbestiuuring eriti oluline just enne lammutustöid.
Kui sa ei ole remonti tegemas, vaid alles kaalud maja ostmist, võid müüjalt küsida, kas asbesti on varem uuritud. Ostueelne ülevaatus ei hõlma sageli asbesti, nii et seda tasub kontrollida eraldi.
Eramute ja ridaelamute eripärad
Eramutes võib asbesti esineda väga laialdaselt, sest maja on aastakümnete jooksul sageli mitu korda remonditud. Igal remondil võidi kasutada asbesti sisaldavaid materjale, nii et konstruktsioonides võib olla mitu asbesti sisaldavat kihti üksteise peal.
Ridaelamutes on olukord sageli sarnane, kuid lisaks tuleb arvestada ühistu vastutusel olevate konstruktsioonidega, näiteks fassaadide, ühiste torustike ja katusekonstruktsioonidega. Ühistu juhatusel tasub asbestiküsimus enne ühiseid remonditöid välja selgitada.
Kuidas edasi?
Kui sul on vana maja ja remont on tulemas, alusta lammutatavate materjalide asbestisisalduse väljaselgitamisest. Võta uuritavast materjalist proov, paki see ja saada laborisse. Tulemuse põhjal tead, kas saad jätkata tavalise lammutustööga või vajad asbestitöödele spetsialiseerunud ettevõtte abi.
Vana maja ei ole probleem – see on võimalus. Kui tead, millised materjalid konstruktsioonides on, saad remondi ohutult ja tõhusalt planeerida. Asbestianalüüs on väike investeering, mis annab kindlust ja meelerahu.