Asbest jaguneb kaheks mineraalirühmaks: serpentiiniks ja amfiboolideks. Serpentiinirühma ainus asbestimineraal on krüsotiil ehk valge asbest, mille kiud on käharad ja painduvad. Amfiboolasbeste on viis: amosiit, krokidoliit, antofülliit, tremoliit ja aktinoliit, ning nende kiud on sirged ja jäigad. Rühmad erinevad kristallstruktuuri ja keemilise koostise poolest, kuid kõik kuus asbestitüüpi on vähkitekitavad ja neid käsitletakse ühtemoodi asbestina.
Selles artiklis keskendume rühmade erinevusele: mida nimetused tähendavad, miks krüsotiili ja amfiboolide kiud näevad välja erinevad, miks kõik serpentiinid ja amfiboolid ei ole asbest ning mida rühm analüüsitulemuses tähendab. Iga asbestitüübi omadused ja kasutuskohad leiad lehelt asbestitüübid.
Mida tähendavad serpentiin ja amfibool?
Serpentiin ja amfibool on laiad silikaatmineraalide rühmad, mitte asbesti liigid iseenesest. Mõlemasse rühma kuulub mitu mineraali ja ainult osa neist esineb looduses kiulisena ehk asbestina. Asbest on seega kaubanduslik ja õigusaktides kasutatav nimetus kuuele mineraalile siis, kui need on kristalliseerunud kiududeks. Mida kiulisus tähendab, selgitame artiklis asbestikiud.
Serpentiinirühm
Serpentiinid on magneesiumirikkad silikaadid, mis tekivad, kui magneesiumirikas kivim muutub vee toimel. Rühma levinumad mineraalid, antigoriit ja lizardiit, ei ole kiulised. Kiuliselt kristalliseerunud serpentiin on krüsotiil ja see on rühma ainus asbestimineraal.
Amfiboolirühm
Amfiboolid on suur mineraalirühm, mida leidub paljudes kivimites. Enamik amfiboole, näiteks tavaline küünekivi, esineb kivimis mittekiuliste kristallidena. Viiest amfiboolasbestist kaks on tuntud kaubanduslike nimetuste järgi: amosiit on kiuline grüneriit ja krokidoliit kiuline ribekiit. Antofülliit, tremoliit ja aktinoliit on mineraalinimetused, mida kasutatakse nii kiulise kui ka mittekiulise vormi kohta.
Miks on krüsotiili ja amfiboolide kiud erinevad?
Erinevus tuleneb kristallstruktuurist ehk sellest, kuidas aatomid on mineraalis paigutunud.
Krüsotiil: rulli keerdunud kihtidest torud
Krüsotiili kristallstruktuur koosneb õhukestest kihtidest, mis ei asetu üksteise peale täiesti tasaselt, vaid keerduvad rulli. Tulemuseks on õõnes torujas fibrill. Kimpudena on krüsotiilikiud pehmed, painduvad ja sageli käharad ning neid sai isegi ketrata ja tekstiiliks kududa.
Amfiboolid: ahelstruktuurist sirged nõelad
Amfiboolide kristallstruktuur põhineb kaksikahelatel, mis kulgevad kristalli pikisuunas. Kristall lõheneb ahelatega paralleelselt ning kiud on sirged, jäigad ja nõelataolised. Kimpudest eraldub sirgeid kiude, mis võivad olla väga peened.
Keemiline erinevus
Krüsotiil on magneesiumsilikaat. Amfiboolasbestide koostis erineb tüübiti:
- Antofülliit: magneesium ja raud
- Tremoliit: kaltsium ja magneesium
- Aktinoliit: kaltsium, magneesium ja raud
- Amosiit: palju rauda ning magneesium
- Krokidoliit: naatrium ja raud
Just need elementide erinevused võimaldavad laboril asbestitüüpe üksteisest eristada.
Kas rühm mõjutab terviseriski?
Amfiboolikiud on uuringute järgi püsinud kopsudes kauem kui krüsotiilikiud ning eriti mesotelioomi riski peetakse amfiboolasbestide puhul suuremaks kui krüsotiili puhul. See erinevus ei tee krüsotiili siiski ohutuks. Kõik kuus asbestitüüpi on vähkitekitavad ja asbestitööle kehtivad samad nõuded olenemata asbestitüübist. Kui oled mures kokkupuute pärast, räägi oma perearsti või töötervishoiuarstiga.
Serpentiin ja amfibool hoonetes
Krüsotiil on ehitusmaterjalides kõige levinum asbestitüüp. Seda on kasutatud näiteks asbesttsemendis (eterniit), vinüülplaatides, liimides ja katusepapis. Amosiiti ja krokidoliiti on kasutatud eelkõige pritsitud isolatsioonis ja tulekaitsekatetes ning tööstuslikes isolatsioonides. Tremoliit ja aktinoliit ei olnud olulised kaubad, kuid need võivad esineda teiste mineraalide lisandina.
Materjali tüübi järgi ei saa järeldada, kumba rühma see sisaldab, ja samas proovis võib olla mitut asbestitüüpi. Looduslikest esinemistest räägime artiklis asbest looduses.
Miks on mittekiuline vorm oluline erinevus?
Kuna samad mineraalid võivad kivimis esineda ka mittekiulisena, võib purustatud kivimaterjal või kivitolm sisaldada näiteks tremoliidi, aktinoliidi või antofülliidi osakesi, mis ei ole asbestikiud. Mineraali nimi üksi ei ütle seega, kas tegu on asbestiga. Laboris otsustavad nii osakese kuju kui ka selle keemiline koostis.
Kuidas labor serpentiini ja amfiboole eristab?
Asbestlab uurib proove JEOL SEM-EDS elektronmikroskoobiga standardi ISO 22262-1 järgi. Tuvastamine põhineb kahel asjal:
- Kuju: elektronmikroskoobi pildilt on näha, kas kiud on käharad ja painduvad kimbud või sirged ja jäigad nõelad ning kas neil on kiule omased mõõtmete suhted.
- Koostis: elementanalüüs (EDS) mõõdab kiu magneesiumi-, räni-, raua-, kaltsiumi- ja naatriumisisaldust. Nende suhetest selgub, kas kiud on krüsotiil või mõni viiest amfiboolasbestist.
Meetodite erinevusi võrdleme artiklis asbesti analüüsimeetodid.
Mida rühm tulemuses tähendab?
Eestikeelne tulemus saadetakse e-postiga tavaliselt samal päeval, kui proov laborisse jõuab, ja selles on kirjas, kas proovis tuvastati asbesti ja millist tüüpi. Tüübi järgi on ühtlasi näha, kumba rühma leid kuulub.
- Tuvastati krüsotiil: materjal sisaldab asbesti. Lammutamine ja töötlemine planeeritakse asbestitööna.
- Tuvastati amfiboolasbest: meetmed on samad. Lammutustöö teeb asbestitöödeks pädev ettevõte.
- Asbesti ei tuvastatud: tulemus kehtib proovivõtukoha ja samasuguse materjali kohta. Muid materjale uuritakse eraldi.
Praktilised edasised sammud ei sõltu seega sellest, kas leid on serpentiin või amfibool. Neist räägime artiklis positiivne asbestitulemus ja proovi võtmisest artiklis kuidas asbestiproovi võtta.
Kui palju maksab asbestianalüüs?
Analüüs maksab 39,90 € + KM proovi kohta ehk 50,07 € koos käibemaksuga (Soome käibemaks 25,5 %) ja proovi hind on sama 1–100 proovi puhul. Postikulud ei sisaldu hinnas. Saad tellida analüüsi veebis, maksta kaardiga ja saata proovi Omnivaga laborisse.