Asbest on looduses tekkiv mineraal. See moodustub aluspõhjas teatud kivimites, kui kivim muutub kuumuse, rõhu ja vee toimel ning osa mineraalidest kristalliseerub õhukesteks kiududeks. Hoonetesse jõudis asbest siis, kui neid kiumaardlaid kaevandati ja kiudu segati pahtlitesse, liimidesse, plaatidesse ja isolatsioonidesse. Kodus puutud asbestiga seega peaaegu alati kokku valmistatud ehitustoodetes, mitte looduskivis.
Selles artiklis räägime, millistes kivimites asbest tekib, kus seda on kaevandatud, kuidas on sellega seotud aluspõhi ja mida looduslik asbest tähendab tavalise maja elanikule või remontijale.
Kuidas asbest looduses tekib?
Asbest ei ole üks aine, vaid kuue silikaatmineraali ühisnimetus, mis võivad kristalliseeruda kiulisel kujul. Kiudude tekkeks on vaja eritingimusi. Tavaliselt juhtub see siis, kui kivim muutub sügaval maakoores kuumuse, rõhu ja ringlevate lahuste mõjul. Kiud kasvavad sageli kivimi pragudesse ja soontesse, kust neid saab kimpudena eraldada.
- Serpentiinasbest ehk krüsotiil tekib serpentiniidis, mis on magneesiumirikkast kivimist moondunud kivim. Krüsotiili kiud on keerdunud ja painduvad.
- Amfiboolasbestid ehk amosiit, krokidoliit, antofülliit, tremoliit ja aktinoliit tekivad moondekivimites ning nende kiud on sirged ja jäigad.
Rühmade erinevustest kirjutame täpsemalt artiklis serpentiin- ja amfiboolasbest ning kiu määratlusest artiklis asbestikiud.
Sama mineraal võib olla kiud või tavaline kivim
Enamik asbestimineraale esineb looduses ka mittekiulisel kujul. Näiteks tremoliit, aktinoliit ja antofülliit on paljudes kivimites tavalised mineraalid ja enamasti esinevad nad kristallidena, mitte kiududena. Asbestiks loetakse mineraali alles siis, kui see on kristalliseerunud õhukesteks kiududeks. Seepärast ei ütle kivimi või mineraali nimi üksi, kas tegemist on asbestiga.
Kus on asbesti kaevandatud?
Kaubanduslikult olulisi asbestimaardlaid on vaid üksikutes kohtades ja maailma toodang oli koondunud mõnda riiki. Krüsotiil on olnud kaugelt kõige enam kaevandatud asbestiliik. Suurimate krüsotiilitootjate hulgas olid Kanada ja Nõukogude Liit ning krüsotiili kasutati näiteks asbesttsement- ehk eterniitplaatides. Amosiiti kaevandati peamiselt Lõuna-Aafrikas ning krokidoliiti Lõuna-Aafrikas ja Lääne-Austraalias.
Tremoliiti ja aktinoliiti üldjuhul asbestina ei kaevandatud. Toodetesse jõudsid need peamiselt teiste mineraalide lisandina, näiteks krüsotiilis, vermikuliidis või talgis, sest looduses esinevad need samades kivimites.
Asbest aluspõhjas
Kohati leidub aluspõhjas kivimeid, milles asbestimineraalid esinevad looduslikult. Terves kaljus püsivad kiud kivimi sees. Asi muutub oluliseks siis, kui sellist kivimit kaevandatakse, purustatakse või puuritakse, sest siis võivad kiud tolmuga vabaneda. Seepärast arvestatakse looduslikku asbesti näiteks killustiku tootmisel ja kaevandamisel.
Mõned riigid on kaevandanud ka oma asbesti, näiteks antofülliiti. Selle asbestiliigi kohta loe lähemalt lehelt antofülliit.
Kas looduslik asbest on kodus ohtlik?
Tavalises elamises ei ole looduslik asbest üldjuhul see, mille pärast muretseda. Kodu asbestirisk on peaaegu alati seotud vanade ehitustoodetega, millele on kiudu meelega lisatud: pahtlid, plaadi- ja põrandakatteliimid, asbesttsementplaadid, torude isolatsioon ja vinüülplaadid. Nendest kirjutame artiklis kus võib olla asbesti.
Terviserisk on sama, olenemata sellest, kust kiud pärineb. Kõik asbestiliigid on vähkitekitavad ja oht tekib siis, kui kiud satuvad sissehingatavasse õhku. Terve materjal või terve kivim kiude ei levita. Kui oled mures võimaliku kokkupuute pärast, räägi arsti või töötervishoiuarstiga.
Kuidas eristab labor asbesti teistest kiududest?
Kuna sama mineraal võib olla kiud või tavaline kivim ja looduses on ka palju teisi kiulisi mineraale, ei saa asbesti välimuse järgi ära tunda. Asbestlab uurib proove JEOL SEM-EDS elektronmikroskoobiga standardi ISO 22262-1 järgi. Mikroskoobipilt näitab kiu kuju ja elementanalüüs selle keemilist koostist. Koos eristavad need kuut asbestimineraali üksteisest ja teistest kiududest, näiteks klaas- ja kivivillast.
Mida teha, kui kahtlustad asbesti kodu materjalis?
Kui remont puudutab materjali, mis on paigaldatud enne 2005. aastat, lase see uurida enne, kui seda lihvitakse, puuritakse või lammutatakse. Proovi saad võtta ise:
- Kasuta ühekordseid kindaid ja vähemalt FFP3-klassi respiraatorit.
- Niisuta proovivõtukohta pihustiga, et tolmu tekiks võimalikult vähe.
- Eemalda umbes 2–5-sentimeetrine tükk nii, et kõik kihid tulevad kaasa kuni aluspinnani.
- Pane tükk minigrip-kotti, sulge see ja paki veel teise kotti.
- Märgi kotile proovi asukoht ja materjal.
- Kata proovivõtukoht teibiga ja pühi ala niiske lapiga.
Täpsemad juhised leiad artiklist kuidas asbestiproovi võtta. Tulemus saadetakse e-postiga tavaliselt proovi saabumise päeval. Kui asbesti tuvastatakse, teeb lammutustöö asbestitöödeks pädev ettevõte.
Kui palju maksab asbestianalüüs?
Analüüs maksab 39,90 € + KM proovi kohta ehk 50,07 € koos käibemaksuga (Soome käibemaks 25,5 %). Hind on sama 1–100 proovi puhul. Postikulud ei sisaldu hinnas. Saad tellida analüüsi veebis, maksta kaardiga ja saata proovi Omnivaga laborisse Soome.